Omaloominguline valm

Elas kord hunt, kes oli kuri, suur ja uhke. Talle meeldis teistega õiendada, aga ise oli ta südames arg ja kartis teisi. Elas ka koer sõi oma konte ja jalutas, tal oli peremees ja hea kodu. Tal olid sõbrad, aga hundil ei olnud. Hunt oli tema peale kade ja tahtis ka endale kodu ja peremeest. Ta kaevas augu koerale, et ta sinna sisse kukkuks ja hunt saaks kodu endale. Koer oli tark ja nägi auku ning meelitas sinna hoopis hundi. Ka koera peremees tuli ja hunt astus sammu taha ning kukkus ise auku. Ta mõtles järele oma tegevusele ja mõtles, miks oli üldse vaja seda auku kaevata. Kes auku kaevab, see ise sinna kukub.